Soome klient küsib e-arvet

Arve peab sobima Soome tellija töökorraldusega

Töö on tehtud ja arve valmis, kuid Soome tellija palub selle e-arvena saata. Sellise sooviga võivad kokku puutuda nii Soomes kohapeal tegutsevad Eesti ettevõtted kui ka need, kes müüvad Soome kaupu või teenuseid Eestist. Ettevõtjal on vaja võimalust esitada arve tellijale sobival viisil.

Uus Soome klient võib seada arve saatmisele teistsugused tingimused kui senised tellijad. Väiksema kliendiga hästi toiminud e-postiga arveldamine ei pruugi sobida suurema ettevõtte töökorraldusega. Ettevõtja jaoks on siis praktiline küsimus, kas arve saab saata oma tarkvarast või tuleb kasutada tellija pakutud arveportaali.

Tellijal on vaja siduda saabunud arve õige tellimuse või projektiga, suunata see kontrollimiseks ja kinnitamiseks ning kajastada raamatupidamises. E-arve andmed võimaldavad osa neist toimingutest automatiseerida. See selgitab, miks tellija arveldusjuhis võib täpsustada nii saatmisviisi kui ka arvel nõutavaid andmeid.

Skanska Soome arveldusjuhis nõuab näiteks arvel Skanska antud viidet ning selle olemasolu ka masinloetavates arveandmetes. Ühel arvel võivad olla ainult ühe projekti kulud, puudulikud arved tagastatakse saatjale. Arve peab seega sisaldama teavet, mille põhjal saab tellija selle õige tellimuse või projektiga siduda. E-arve saatmine ja arve sisuline korrektsus täidavad siin kumbki oma ülesannet.

Soomes on e-arve tavapärane osa ettevõtetevahelisest arveldamisest

Soome riigikassa Valtiokonttori 2026. aasta ülevaate järgi moodustasid e-arved 2024. aastal organisatsioonidevahelistest arvetest hinnanguliselt 92%. Samas ülevaates hinnatakse, et e-arveaadress on 50–60% Soome ettevõtetest ning e-arveldamine on levinum suurtes ettevõtetes. Need näitajad kirjeldavad eri asju. Esimene näitab e-arvete osakaalu arvetest, teine e-arveaadressiga ettevõtete osakaalu. Kuna ettevõtete arvemahud on erinevad, võib e-arvete osakaal arveliikluses olla kõrge ka siis, kui e-arveaadressi pole kõigil ettevõtetel.

Valtiokonttori 2026. aastal avaldatud 2025. aasta e-arvelduse ülevaade märgib, et avaliku halduse osakaal kogu organisatsioonidevahelises arveliikluses on ligikaudu 7%. E-arvete kasutus ulatub seega avaliku sektoriga arveldamisest märksa kaugemale. Ka Soome eraettevõtteid teenindaval Eesti tarnijal tasub arvestada, et e-arve on paljude tellijate tavapärane ootus.

Näiteks Kesko 2026. aasta arveldusjuhis suunab tarnijaid esitama kontserni ettevõtetele ja kauplusettevõtjatele e-arveid. Kui tarnijal puudub võimalus kuluarvet e-arvena saata, palub Kesko kasutada selleks loodud arveportaali. Tellija juhis määrab arve esitamise viisi ka olukorras, kus tarnija enda tarkvara e-arveid ei saada.

Seepärast tasub e-arve saatmine läbi mõelda juba Soome kliendiga koostööd alustades. Kui arve tuleb oma tarkvarast tellija portaali ümber sisestada, tasub selleks kuluvat aega hinnata aasta arvemahu põhjal. Kui ühe arve ümber sisestamiseks kulub näiteks kolm minutit, tähendab 20 arvet kuus aastas 12 tundi lisatööd. Saatmisviisi valikul saab võrrelda seda ajakulu võimalusega saata arved otse oma tarkvarast.

E-arve saatmine Soome otse Trigonist

Trigonis saab müügiarve koostada ja saata selle Soome tellijale e-arvena. Arve jääb samasse keskkonda, kus peetakse raamatupidamist ja jälgitakse laekumisi. Saatmiseks ei ole vaja sama arvet tellija portaalis uuesti koostada.

E-arvete saatmine Soome on Trigonis eraldi aktiveeritav tasuline lisateenus. Edastuspartneriga ei ole vaja eraldi kontot luua ega lepingut sõlmida. Teenuse kasutuselevõtt ja arvete saatmine toimuvad Trigonis.

Teenuse hind sõltub kuus saadetavate Soome e-arvete arvust. Selle kulu saab hinnata oma tavapärase arvemahu põhjal ning võrrelda ajaga, mis kuluks arvete esitamisele eraldi keskkonnas. Kasutuselevõtu ja hindade kohta leiab täpsema info lehelt Soome e-arvete saatmine Trigonist.